Iiriseid võib istutada kuni septembri alguseni. Siis jõuab taim juurduda, risoom mulda kinnituda ning talveks ette valmistuda. Aediiriste ümberistutamiseks sobilikum aeg on 3-4 nädalat pärast õitsemise lõppu. Enne istutamist lõigatakse lehed kääridega katusekujuliselt tagasi. Vajadusel lõigatakse lühemaks ka juuri. Istutamiseks kaevatakse istutusauk, kuid selle keskele tehakse ümbritsevast maapinnast veidi kõrgem kuhilik. Selle peale asetatakse horisontaalselt risoom. Juured suunatakse ühtlaselt ja vabalt kahele poole kuhikut. Jälgida tuleb, et juured ei jääks kahekorra. Kuna aediirise risoom vajab sooja, paigutatakse see päikese poole ja lehtede osa varju- või põhjasuunda. Seejärel juured kaetakse mullaga ning pinnas tihendatakse. Pärast istutamist taimi kastetakse, kuid tuleb jälgida, et risoom ei saaks märjaks.
Aediiriste hooldamine algab kevadel koos lume sulamisega. Seisev vesi ja liigniiske muld muutub risoomile hukatuslikuks. Kohe pärast lume sulamist tuleb eemaldada vajadusel vanad lehed. Seda tuleb teha enne kui noored lehed kasvama hakkavad. Vältida risoomide vigastamist. Olenevalt ilmadest ja aediirise kasvukohast tuleb see teha aprillikuu jooksul.
Aediirised vajavad normaalseks arenguks ja õitsemiseks suhteliselt palju kaaliumi ja fosforit, kuid on tundlikud üleväetamise suhtes. Eelkõige sõltuvad kasutatavad väetiste kogused mulla viljakusest ja mullatüübist. Oluline on ka jälgida mulla happesust.
Üldislet soovitataks aediiriseid varakevadel kohe pärast lume sulamist väetada kloorivaba täisväetisega. Granuleeritud väetis puistatakse ümber taimede ja kobestatakse ettevaatlikult mulda, kust siis toitained lumesulamis- või vihmaveega pikkamööda pinnasesse imbuvad. Väetamist korratakse 2-3 nädala pärast. Kolmas väetamine peaks toimuma vahetult enne õitsemist. Kui enne aediiriste istutamist on muld korralikult ette valmistatud, pole neid istutusjärgsel aastal üldse vaja väetada. Kui on tegemist väga happeliste muldadega, on soovitatav paari aasta tagant kasutada lubiväetisi.
Kuigi aediirised on kuivalembesed ja ei talu liigniisket mulda, vajavad nad siiski vett, ja just kevadel vegetatsiooniperioodi algul. Samuti vajab aediiris rohkem vett enne õitsemist ja õitsemise ajal. Pärast õitsemist langeb aediirise veevajadus oluliselt. Üldiselt ei ole vajalik Eesti oludes aediirise taimi kasta. Erandiks võib pidada kergeid liivaseid muldi, kus taimedel võib tekkida vee puudus.
Väga olulised hooldustööd aediiriste kasvatamisel on umbrohutõrje ja mullapinna kobestamine vegetatsiooniperioodi esimesel poolel. Rohimisel tuleb vältida nii pindmiste juurte kui ka risoomi vigastamist. Kobestamine on eriti vajalik pärast vihma. See aitab mullas säilitada taimede arenguks vajalikku niiskust ja hävitada tärkavaid umbrohtusid. Pärast õitsemist ei ole tarvis enam mulda kobestada, vaid tuleks lasta sellel hoopiski vajuda. see on vajalik kuna uute õiepungade areng toimub augustis. Sel ajal vajavad risoomid kõige rohkem sooja ja kuivust. Samuti arenevad sellel perioodil uued, noored risoomid, mis peaksid jääma mullapinnale, mitte vajuma kobestatud mulla sisse.
Õitsemise järel, suve jooksul eemaldatakse kõik vananevad (koltunud) lehed. Lehed hakkavad vananema lehelehvikute servadest. Nende eemaldamine on ülioluline säilitamaks aediirise taime tervena. Samuti tuleb kogu vegetatsiooniperioodi jooksul eemaldada kõik haigustest tabandunud taimede osad.
Alates septembrist tuleb aediiriste lehti katusekujuliselt tagasi lõigata. Arvestatakse, et risoomile jääks umbes 10-15 cm kõrgused lehtede lehvikud. Kui lehed on tugevasti nakatunud, tuleb seda haiguse leviku tõkestamiseks teha varem. Sellisel nn katusekujulisel lehtede lõikamise eesmärgiks on see, et mööda kaldpinda valgub vesi paremini alla, tungimata lehtede vahele. Reeglina aediirised multšimist ei vaja.