Siinkohal toome ära enamlevinud sordirühmade jaotuse:

Tuntud ja armastatud, rikkalikult õitsevad 40- 100 cm kõrgused põõsad. Õied asetsevad kas üksikult või suurtes kobarates. Vajavad talvekatet. Siia alla kuuluvad:

Teehübriidroosid (TH) on kauni õiekujuga täidisõielised roosid, kasvades 60-100 cm kõrgusteks väheharunevate okstega põõsasteks. Sobivad hästi lõikeõiteks.

Floribundroosid (F) on eelmisest veidi madalama kasvuga, 50-80 cm, dekoratiivsed roosid. Põõsad on tihedamad ja õied on kogunenud suurtesse 3-10 õienupuga õisikutesse. Tihti on õied ka tugeva lõhnaga.

Teisi levinud roosisorte:

Polüantroosid (Pol) on madalad 20-50 cm kõrgused hästi hargnevate okstega põõsad. Meil tuntud kobarroosid, kus väikesed õied on kogunenud suurtesse õisikutesse, 20-50 õit.

Miniroosid(Min) on tillukesed, 15-30 cm kõrgused, tihedad kääbuspõõsad. Kasvatatakse ka toas potiroosina.

Pinnakatteroosid (Bod) on 20-50 cm kõrgused kaarjate võrsetega kauaõitsevad põõsad. On hea vihma,- talve,- ja haiguskindlusega. Moodustavad ühtlase, pinda katva „õievaiba.“

Põõsasroosid (S) on 1,2-1,8 m kõrgused õierikkad roosid, mis sobivad hästi üksikult või rühmana murusse kasvama. Erinevalt pargiroosidest vajavad põõsasroosid vastu talve muldamist ja ka kerget talvekatet.

Pargiroosid 1-1,5 (2) m kõrgused vastupidavad põõsad. Enamasti kurdlehise – ja näärlehise kibuvitsa sordid ja hübriidid. Talvituvad ilma talvkatteta, kuid vähesel määral võivad seda siiski vajada mõned näärlehise kibuvitsa hübriidid ja sordid. Enamus pargiroose ka lõhnab, mõni rohkem, mõni vähem. Nende oksad on tihedalt nõeljate ogadega kaetud, kuid samas on nad kõige vähenõudlikumad.
Pargiroosid on parim valik, kui sa tahad aias nautida mõnusat roosilõhna, kuid pead tüütuks pidevat lõikamist ja talveks katmist.

Roniroosid 1,8-3 m kõrgused. Kinnitatakse tugipostidele, võreseintele ja (roosi)väravatele sidumistraadi või nööri abil. Õitsevad nii eelmise kui sama aasta võrsetel. On suureõielisi (LCl) sama aasta võrsetel õitsejaid ning väikeseõielisi (ramblerid), mis moodustavad suuri õisikuid. Sügisel painutatakse maha ja kaetakse.

Antiikroosid ja inglise roosid on hetkel kõige trendikam sordirühm kuuludes siiski sisuliselt põõsasrooside seltskonda.

Inglise roosid (neid nimetatakse ka Austini roosideks) on sordiaretaja David Austini poolt aretatud ja patenteeritud sordirühm, kus on ühendatud vanade inglise pargirooside õite ja põõsa kuju uute rooside värvikülluse, korduva õitsemise ja haiguskindlusega. Antiikroosid jäljendavad samuti oma olemuselt vanu romantilisi lossiroose, kandes edasi nende õite kuju ja hurmavat lõhna. Uued sordid on aga haigus- ja talvekindlamad, ning korduva õitsemisega.